Ai-ai-ai tänane päev on läbi.
Armas aeg, meil on öö praegu.
Päkapikk mingu nendele, kellel praegu on päev. Ja öelgu selle maa võlurile, et tulgu siia ja olgu rahulik ja võlugu meie maale ka praeguseks päev. Ja mina siis oleksin ärkvel või magaksin kui väsinud oleksin.
Ja seegi on hea, kui minu kõrval keegi istub.
Ma tahan juba lasteaeda. Kui ma saan, ma lähen viiepäeval.


Päkapikk on väike mees,
kõnnib pehme lume sees.
Habe pehme, habe lai,
tahaks teha talle pai.

Kella hääl kutsub õue, jõulurõõm tungib põue, on langemas lund, on imede tund, ees sind ootab talvevõlumaa. Eemal näen sinilindu kõrgelt mäelt tõusmas lendu ja soovid sul kõik täita ta võib, kui sa kõnnid talvevõlumaal. Lumememmed jalutavad paaris, päkapikud tule ümber reas, kingikotid kuhjatud on saani ja Jõuluvana liigub nende seas. Loojub päev, pea on pime, kuid su ees sünnib ime, sest särama lööb siis tähine öö, kui sa kõnnid talvevõlumaal

Otsustasime Margusega, et lisame MM blogile neid tema arvamusi/tegemisi, mis meie arvates jäädvustamist väärivad. Teeme seda siis kursiivis, et oleks selge.
Täna lgesime tema entsüklopeediast mingit metsaelukate lehte, kus seletati, et käod kukuvad.
MM: "Kägu ma olen kuulnud, ta on meil köögis!"