Karvut läks ja kõndis ja tuli tagasi ja võttis enda rahakoti kaasa ja läks edasi. ja siis ta läks igale poole ja ta jõudis toomemäele. Selline pikk sõna oligi see. see oli ikka nii pikk sõna. Ta läks kõndis ja läks kõndis alla kaubamajja ja ostis sealt suitsulõhekala ja andis müüjale enda raha ning läks ise minema toomemäelt. Siis läks koju minema. Sõi seal kala ära, siis sõi enda maasikaid, siis sõi enda maasikaid! Siis läks tagasi õue. Tuli siis tagasi tuppa, kühevel kaasas. Ja ... ja siis ta jooksis uksest õue, pani pissipoti sinna ja jooksis tagasi sisse. Siis ta pani käed õhku ja tagasi madalale. Ja nüüd tuleb üks teine loog sellest Karvutist. Selles on kaks karvutit, suur karvut ja karvuti pojakeene. ja nad olid nii vaprad, et nad läksid lambi peale. ja seal hüppasid lae peale siis tulid natuke allapoole seina peale. sealt nad viisid ennast kõrgele kõrgele kõrgele lakke ja tulid valge osakese juurde. Karvutid jooksid emme laua peale. ja siis nad viisid selle siia! sellisesse asjakesse ja ise läksid meie põrandale ja jooksid. ja varsti ongi muinasjutt lõppenud.